RETSEPT: Pannkoogid ühendavad rahvaid

Ülepanni pannkoogid:

5 dl piima

3 dl nisujahu

2 muna

1 tl soola

Praadimiseks õli

Pannkooki tunnevad selle erinevates variatsioonides peaaegu kõik maailma rahvad – vähe koostisosi, kerge ja kiire valmistada, maitsev ning võib süüa erinevate soolaste või magusate lisanditega, millest kõige käepärasemad on meil vast moos ja mesi.

Alustan pannkoogitegu tavaliselt jahuga, millele lisan soola ja munad ning neid segama hakates nõristan juurde piima. Ma ei pane pannkoogitaignasse suhkrut ega muid maitsestajaid, sest lisandites on neid piisavalt.

Miks ma alustan jahust ja mitte piimast? Põhjus on see, et kui te alul panete taignanõusse piima ja siis lisate sinna jahu, on oht „klompide“ tekkeks palju suurem või õigemini on „klombid“ garanteeritud.

Ühesõnaga, kõigepealt tekib mul selline klimbitaignaga sarnane variant, mida ma hakkan tasapisi piima lisades ja segades vedeldama, kuni tekib sobivalt vedel ülepannipannkookide taigen. See, kui paks või vedel taigen lõpuks jääb, on juba kogemuse küsimus ja sõltub asjaolust, kui pakse või õhukesi kooke armastate ning kuidas toimivad teie pliit ja pann.

Pannkoogitaignal võiks lasta veerand tundi omaette olla, enne kui hakata sellele panni ja kuumust näitama. Osa kodukokki segavad õli kohe taignasse, aga seda „vägisi õli manustamise“ varianti ma ei poolda ja valan pannile õli ikka pudelist, sest heal pannil kulub rasvainet koogi praadimiseks ülivähe.

Pannkoogiretsept leiutati ilmselt juba tuhandeid aastaid tagasi. Foto Pixabay.

UUDIS: Eesti teadlased lõid esimese teaduspõhise pudrusarja

Sangaste Linnas tõi turule Eesti esimese teadlastega koostöös valminud funktsionaalsete putrude sarja Helen Helde.jas tuleb müügile neli erinevat maitset, millel on teaduslikult tõestatud kasulikkus inimese tervisele. Helen Helde töötati välja koostöös Tartu Ülikooli ja teadus-arendusasutuse BioCCga.

Sangaste Linnase tegevjuhi Pille Poki sõnul oli projekti eesmärgiks töötada erinevate helveste baasil välja teaduspõhised funktsionaalsed tooted, mis sobiksid inimese ainevahetusele.

“Meie soov oli välja töötada selgelt eristuv pudrusari, mille tervislikkus ja funktsionaalsus oleks teaduspõhiselt tõestatud, ning eesmärk oli pudrusarjas ühendada erinevate teraviljade, seemnete, puu- ja köögiviljade kasulikkus,” selgitas Pokk teadlastega koostöö tagamaid. Poki sõnul jõuab sarjas müügile kaks n-ö magusat maitset, kus on kasutatud marju ja puuvilju, ning kaks soolast maitset, milles leidub vinnutatud liha ja köögivilju.

Poki sõnul võttis pudrusarja tootearendamine aega kokku ligi kolm aastat.

Pudrusarja teadustöö koordinaatori, BioCC teadlase Andre Veskioja sõnul lähtuti tootearendusel põhimõttest, et toote põhikomponendid panustaksid süsteemselt toote tervikusse. Ülesandeks oli arendada välja üks tatra-rukki või kaerahelveste baasil toode, mis sisaldaks seemneid; loomset valku sisaldav toode; külmkuivatatud marju, puuvilju/köögivilju sisaldav toode ning kookoshelbeid sisaldav toode. “Meie teadustöö seisneski nende erinevate helveste ja lisandite õiges ning täpses kombineerimises, et saada erineva vitamiinide ja mineraalide koostisega pudrud, millel oleks teaduslikult tõestatud kasulikkus inimese organismile,” kirjeldas Veskioja arendusprotsessi.

Projekti käigus testiti kokku 81 erinevat seguvarianti. Teadlaste töölaual olid erinevad helbed, nagu tatar, kaer, riis ja oder. Katsetati ka puuviljade ja marjadega, nagu vaarikas, maasikas, jõhvikas, mango, must sõstar. Segudesse kombineeriti ka erinevaid seemneid, nagu kõrvitsa-, lina-, päevalilleseemneid, samuti liha, yuzu koort ja pähkleid.